"vahendlikuks" - 1 õppematerjal

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Suures plaanis kehtib tunnistajate kohta seadusesse kirja pandu ka kõikide muude isikuliste tõendiallikate kohta. Tunnistajalt oodatakse, et ta räägiks seda, mida vahetult tajus - enamasti pole asjakohase tõendina käsitatavad tunnistaja arvamused ja oletused ega ka see, mida tunnistaja on teada saanud teiste isikute vahendusel, st mitte oma vahetu taju kaudu. Selle viimase kohta võib öelda "kuuldus", tunnistajaütlused on sel juhul aga vahendlikuks tõendiks ja KrMS § 66 lg 21 kohaselt üldjuhul ka tõendina lubamatud. Tunnistajaks sobib igaüks, kes asjast midagi teab, kuid sõltuvalt isiku menetluslikust seisundist on mõned rollid tunnistaja omaga siiski ühitamatud. Millised? Ja mida sel juhul tuleks teha, kui isik võiks samas kriminaalasjas olla nii tunnistaja kui ka mingis muus menetluslikus rollis? Üldjuhul on tunnistajal kohustus koostööd teha nii politsei kui kohtuga