Hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond.
Nimelt olevat
Epikurose järgi loodus meile naudingu ja valu tundega kaasa andnud ainsad
orienteerumisvahendid meie käitumislike valikute jaoks. Hea mõiste pärinevat naudingu-
kogemusest, halva mõiste valu-kogemusest, ja seetõttu peab võimalikult hea elu olema
võimalikult nauditav elu.
Niisiis tulenevad naudingust ja kannatusest epikuurlaste hinnangul inimeste vahetud
väärtustamised, mida kõik sooritavad ja keegi ei saa vältida. Oma vahendituses ei ole sellised
väärtustamised mitte mingi mõistusliku argumentatsiooniga kõrvaldatavad. See on
epikuurlaste peamine erimeelsus stoikutega. Stoikute hinnang inimlikule elusituatsioonile oli
selline, mille kohaselt igasugusele väärtustamisele eelneb mõistuslik “nõustumine”, mis on
täielikult vaba, s.t. indiviidi poolt täielikult kontrollitav. Just niisugust vabadust inimesel
epikuurlaste hinnangul ei ole. Mõistus saab küll tuletada ühest väärtusest teisi, kuid ta ei ole