Auguste Rodin
19. sajandi Prantsuse
kunstis ja ilukirjanduses taolisi inimesi vaevalt leidus.
Vastandina renessansi suuretele meistritele, kaldus Rodin alati mõnevõrra liialdama.
Tema kaasaegsed tõendasid, et see andis tunda ka elava Rodini juures pisut ülespuhutud
hoiake näol. Üksnes harukorral suutis ta piirduda naise kujutamisega lihtsalt naisena: teda
tõmbas ,,igavese naiselikkuse" teema. Paljudes tema töödes näeme tungi rohkem ütleda,
kui skulptuuri vahendiega võimalik on.
Rodini suureks teeneks on plastika taaselustamine. Tal olid seejuures abiks mineviku
kujurite eeskujud, nagu impressionistid leidsid tuge 17 sajandi koloristidest. Kuid tema
vahetu materjalikäsitlus oli lünklik: ta modelleeris savist ja jättis nende marmorisse
ülekandmise kiviraidurite hooleks. Oma olemuselt tugevat vastupanu avaldav marmor
mõjub Rodini töödes järeleandlikumana, justkui vaha, sageli otsekui vatt.
annaabi.ee 
