Eestlaste emotsioonisõnavara
erinevates sõnaliikides, 2) emotsioonimõisteid modifitseeritakse sufiksitega
3
nüansseerides sellega tähendust, 3) emotsioonimõisted esinevad erineval komplekssuse
astmel, selle asemel, et öelda õnn või joovastus öeldakse suur rõõm või väga suur rõõm.
(Vainik 2002a : 550)
Analüüsides mingi keele kinnistunud sõnavara saab näha, kuidas keelekollektiiv
vahendatavatesse nähtustesse suhtub. Emotsioonide kohta saame oma teadmised
subjektiivse kogemusena vahetult ja tegelikult on ainult selle põhjal võimalik otsustada,
mida me parajasti täpselt tunneme. Öelda, milline on inimese iseloom saab ainult siis,
kui võrrelda teda kas teiste inimeste või vaikimisi aktsepteeritud normiga. Eesti keeles
osutus leiduvat neli emotsioonide põhinimetust: viha, armastus, rõõm ja kurbus, mis