Soome välis - ja julgeolekupoliitika
dada NSVL-i ja sotsialismiriikidega.(Diplomaatia, Soome kogemus Eestile eeskujuks, 2009)
Külma sõja ajal oli Soome riigil justkui vahendaja roll, seda siis NSVL-i ja läänemaailma va-
hel. Soome oli küll sisuliselt iseseisev riik, aga sellegipoolest oli nende tegevus ja suhted lää-
nega venelaste range kontrolli all. Mõlema poole, nii lääne luureteenistused (briti SIS ja USA
CIA) ja ka NSVL-i (KGB)tegid Soomes laialdast luuretegevust ning Soome oli nendevaheline
informatsiooni vahenaja (Diplomaatia, ,,Kes valvas keda?", 2010).
Soomele on alati olnud Venemaa käekäik üheks tähtsaimaks teemaks ja on ka seda täna-
päeval. Soome huvides on see, et Venemaal areneks demokraatia ja vaba turumajandus ning
areneksid ka õigusriik ja inimõigused. Üheltpoolt on see oluline Soome julgeolekule, kuigi
soomlased Venemaad oma julgeolekuohuks ei pea, või nad vähemalt ei tunnista seda.Teisalt
on Soomele tähtis majanduslik pool, mida soomlased peavadki kõige tähtsamaks