Rooma
Kolmas puunia sõda, kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 ekr. Võitlus kartaagoga kestis
alles, kui rooma riik hakkas oma võimu laiendama ida poole. Sealsete hellenistlike
suurriikidest langes esimesena tema löögi alla makedoonia. Aastal 149 ekr saavutasid rooma
makedoonlaste üle otsustava võidu. Aastal 133 ekr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt
testamendiga tema väike-aasias asunud riigis. Nii jõudis rooma võim aasiasse. Roomast oli
saanud vahemete valitseja.
Vabariiklik olikord.
Roomlased ise nimetasid oma riiki res publica. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat,
rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid, kes valiti
rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. See tähendas et igasse ametisse valiti
korraga vähemalt 2 inimest. Ametisse tuli kandideerida kindlas järjekorras. Tasu nendel
kohtadel ei makstud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. Kõrgeimad magistraadid
annaabi.ee 
