EESTI RAHVA PILLID
Laba andis
pillile kõlajõudu juurde. Setumaal kasutati väikekannelt tantsumuusika mängimiseks.
Tänapäeval on väikekannel kiiresti populaarsust kogumas . See võimaldab vaatamata
oma näilisele primitiivsusele mängida üsna laialdast repertuaari.
* uuem kannel - laudadest korpusega, trapetsi ja pooltrapetsi kujuline ja rohkete
keeltega mis olid kinnitatud raudvirblitega ( harilikult 20 - 30 keelt). Sellistest
kanneldest on kirjeldusi ja jooniseid säilinud juba 18. ja 19. sajandi vahemailt.
Kandleks nimetati neid pille rohkem Lõuna-Eestis, Põhja-Eestis ja saartel kasutati
nime simmel või simbel. Kandled arenesid vastavalt muusika arengule. Levinud oli
palju erinevaid kandlemudeleid ja mängustiile. Tänapäeval on Eestis kõige laiemalt
levinud nn. rahvakandled, millel on lisaks viisikeeltele alaosas koorideks
("duurideks") koondatud
* saate- ehk akordkannel (ka duurkannel) - ainult koorideks koondatud
akordkeeltega. Levis Eestis 19. sajandi lõpus
annaabi.ee 
