Eesti kirjakeele sõnavara eksam
Sõnavälja mõiste pärineb 1931. aastast Jost Trierilt, kes kasutas seda tähenduselt seotud sõnade keelesisese
struktuuri tähistamiseks (eristus leksikaalsete üksuste sisust lähtudes). Nt kuuluvad tähenduslikult kokku
auto, buss, mootorratas; sinine, punane, kollane nende omavaheline paradigmaatiline seos on tunduvalt
tugevam kui nt sõnadel buss, riik, sinine. Trieri käsitluse kohaselt on tegelikkus meile antud keele
vahemaailma kaudu. Iga keel liigendab tegelikkust omal viisil. Sõnavara ei ole seetõttu käsitatav kui varamu
või tesaurus (hiidsõnastik, mis taotleb keele sõnavara ammendavat esitust), pigem on see kui struktureeritud
ja liigendatud ruum, nagu ehitis või struktuur. Sõna ei esine kõneleja või kuulaja teadvuses nii eraldiseisvana,
nagu võiksime järeldada tema häälikulise iseseisvuse põhjal. Sõna ümber ja kohal on palju teisi sõnu, mis on