Liisoja ja Mäe talu mullastik
liigniiske. Maaharimine on nii põllu- kui ka rohumaakaeve piirkonnas veel mõned aastad
tagasi olnud intensiivne, kuid erinevus on metsakaevel, sest need mullad on jäetud metsa alla.
Muldade harimisel on mehaaniliselt hävinud mulla struktuur, eriti rohmaakaeve puhul, kus oli
enne põld, sest seal on kuib muld. Samas ei ole teada, et nendel põldudel oleks mulla
struktuuri säilitamiseks võetud kasutuseke abinõusid nagu sügavat sügiskündi või õiget
kultuuride vaheludmist, sest tegemist on siiski asjaaarmastajte maadega. Inimtegevus on
mõjutanud suuresti põllu ja rohumaa mulda, muutes neid vähem viljakamaks, kui metsakaeve
piirkonnas on vanade ja ohtlike puude langetamine on seganud küll looduslikku tasakaalu,
kuid on kasu toonid inimesele. Kõige rikkam muld huumusainete poolest on uuritavatest
muldadest leetjas muld, millel on seetõttu ka paremad soojusomadused ning biokeemilised
protsessid kulgevad kiiremini. [7][4]
5
annaabi.ee 
