Katlatehnika eksami vastused
Jaam valmis lõplikult 1965.a. Eesti elektrijaam
anti käiku aastatel 1969-1973.
Põlevkivi tolmküttekatelde konstruktsiooni omapära ja ekspluatatsioonilised raskused
on seotud eelkõige põlevkivi koostise ja struktuursete omadustega.
Põhiprobleemideks on katla soojusvahetuspindade tugev tuhasadestustega saastumine
ja intensiivne kõrgtemperatuurne korrosioon ning erivõtete kasutamine pindade
tuhasadestustest puhastamisel. Sellest johtuvalt jäävad põhi- ja vaheltauru
temperatuurid madalaks, mis kajastub eelkõige elektrijaama madalas kasuteguris.
Viimane on auru topeltülekuumendusega energiaplokkidel vahemikus 28,530%.
Keskkonnakaitselisest seisukohast on põlevkivi tolmpõletuse korral põhiprobleemiks
vääveldioksiidi emissioon. Vaatamata suurele Ca/S moolsuhtele lähtepõlevkivis on
SO2 kontsentratsioon põlemisgaasis kõrge, asetsedes 1,52,0 g/nm 3 vahemikus 6%-
lise hapnikusisalduse korral
annaabi.ee 
