Õiguse entsüklopeedia eksam
MATERJAALSES-sotsiaalsed faktorid, mis phjustavad ning kujundavad
riigi tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks, st reaalsed
ühiskondlikud suhted.
FORMAALSES- õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab
käitumisreeglile üldkohustusliku jõu e legislatiivtegevus.
Õiguse allikate põhiliikideks on:
Tavaõiguse normd e tavad
Lepingud- reeglna vabatahtlik kokkulepe kahe poole vahel on üks
iidsemaid õiguse allikaid nagu tavadki, hõlmas eeskätt eravahekordi
kahe või enama poole vahelning toimis võrdväärsena juhtudel, kui ei
olnud tegemist avaliku võimu suhtega.
Õigusteadlaste arvamused- nendeks olid ajalooliselt nt tuntud
juristide arvamused Vana-Roomas. Praeguseks on see praktiliselt
hääbunud allikas. Kaasaegse näitena võib tuua vabaõiguse
koodeksid, need on tuntud juristide mitteametlikud kommentaarid,
mida kasutatakse laialdaselt pretsedentide rakendamise praktikas .
Kanooniline õigus- on paljuski ajalooliseks muutunud allikas, va
islamimaad
annaabi.ee 
