Mõtlemine
Loogigat peetakse arutlemise kunstiks ja loogilist mõtlemist õige arutlemise protsessiks.
Loogiline mõtlemine hõlmab endas mitmesuguseid mõtlemisprotsesse (Fisher 2005: 74).
Loogika mõiste tuleneb kreekakeelsest sõnast logos ja tähendab mõtet, sõna, mõistust,
seaduspärasust.
Loogika mõiste olulisemad tähendused:
1. Loogika kui teadus, mis uurib õige mõtlemise struktuuri ja selle seaduspärasusi
2. Loogika, mis tähistab objektiivselt eksisteerivate asjade ja nähtuste vahelisiseoseid ja nende
arengu seaduspärasusi.
3. Loogika kui inimtegevuse teatud järjepidevus.
Käesolevas töös vaadeldakse loogika mõistet selle esimeses tähenduses.
Loogika erinevus filosoofiast ja psühholoogiast ( vt ptk 2.1) seisneb selles, et loogika ei
tunne huvi mõtlemise vastu sellisena, nagu see aset leiab, vaid nii , kuidas mõtlemine õige on.
Loogika kui normatiivne teadus määrab ära õige mõtlemise reeglid. See on teadus õige
mõtlemise seadustest ja vormidest