Tuuleenergia uleenergia Aron Kuusik & Artur Annimäe 11.c Mis on tuuleenergia ? Taastuv energiaallikas Mehaaniline energia Elektrienergia Ajalugu Esimene elektrit tootev tuulegeneraator 1888.a Esimene vahelduvvoolugeneraatoriga tuuleturbiin 1904.a Tootmine suures mahus 1970.a Esimene Click to edit Master text styles maailmas Second level Third level Fourth level Fifth level · Rootori läbimõõt 17m · 144 seedripuust laba · Töötas 20 aastat, laadis akusid · 12 kW generaator Tuuleenergia Eestis
ESTLINK - Eesti ja Soome vaheline alalisvoolukaabel Catreen Lepik ja Sarah Raichmann Elektrivool Vahelduvvool Alalisvool Voolutugevus ja suund muutuvad ajas AC – alternating current Voolutugevus ja suund ei muutu Toodetakse vahelduvvoolugeneraatoriga ajas DC – direct current Toodetakse galvaanielemendis või alalisvoolugeneraatoriga Galvaanielement
Vesinikku kasutas ta oma kooli lampides valguse saamiseks. La Cour asutas ka tuuleelektrikute ühenduse millel 1905 a., üks aasta pärast asutamist oli 356 liiget. Ka esimene tuuleenergia ajakiri on asutatud Poul La Cour’I poolt. Järgnevad tuulearendajad F.L. Smidth’i turbiinid: II maailmasõja ajal ehitas energiakompanii F.L. Smidth mitmeid tuuleturbiine, milledest mõned olid kahe- ja osad kolme labaga. Kõik need ehitatud tuuleturbiinid tootsid reeglina alalisvoolu. Esimene vahelduvvoolugeneraatoriga tuuleturbiin on valmistatud Poul La Couri endise 1904 a. lõpetaja Johannes Juul’i poolt. J. Juul’i poolt on loodud ka innovatiivne 200 kW-ne masin (1956- 1957) elektrikompaniile SEAS. Kolmelabaline masin koos elektromehhaanilise pööramissüstemiga oli teerajajaks just tänastele tuulikutele. Turbiin oli nn stall control süsteemiga ja J. Juul leiutas sinna juurde aerodünaamilised pidurid mis hakkavad teatud tuulekiirusel pöörlemiskiirust hoopis pidurdama
lainbid. Kontaktideta elektrbrireleede. (VTL-l, yH-2 ja 116 117 yn-3) esimene osa on samuti multivibraator; sellele järg- neb paarisastmeline transistorvõimendi, mis juhib suuna- tulelainpide tööd. Vahelduvvoolugeneraatoriga mootor- ratastel lisandub sellele skeemile veel dioodalaldi (yiI-3). Elektriseadmestiku skeem Juhtmed Vooluahelate loomiseks ühendatakse vooluallikad tarvititega juhtmete abil, kusjuures teise juhtme ülesannet täidab kere. Juhtmetena käsutatakse praegu polüvinüül- kloriidisolatsiooniga kiudjuhtmeid; mis on vastupidavad vibreerimisele ega rikne õli ja bensiini toimel. Montaazi ja hoolduse hõlbustamiseks on hakatud käsutama pistik- ühendusi kruviklemmide asemel
annaabi.ee 
