Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Esinemine: nt klindiesisel alal Aserist Viimsini, nt Lahemaal. Väinamere ääres,
Saaremaa ja Hiiumaa lõunarannikud.
Nende rannajoon on käärulise ilmega, tähtsaim arengus on lähtekivimite iseloom,
liustikuliste ja liustikujõeliste setetega seonduv, kujunevad valdavalt möllirannad.
134. Mullastik. Muldade kujunemine.
Eesti mullastik, Eesti ala looduslik muldkate. Eesti looduslikud olud, eriti
geoloogiline ehitus ja vahelduvpinnamood, on kujundanud kogu jääajajärgse
aja taimkatte ja veeolude mosaiiksuse, mis omakorda on põhjustanud
muldkatte mitmekesisuse. Rohkem kui poole Eesti ala geoloogiliseks
aluspõhjaks on lubjakivid ning nendest pärineva murendmaterjali tõttu on
ligikaudu 75%mulla lähtekivimeist karbonaatsed. Eesti mullastikule on
iseloomulik ka muldade kivisus ning soostunud ja soomuldade suur osatähtsus.
annaabi.ee 
