pinge rezhiimis "toru võetud" Uv = 20 V pinge valimisketta keeramise ajal Uk = 0 V pinge valimisketta tagasijooksu ajal Ut = 54 V (impulss) või Ut = 0 V (paus) pinge peale numbrivalimise lõppu Ul = 20 V impulsi kestvus ti = 0,058 s pausi kestvus tp = 0,038 s Number "5" valimise aja-pinge diagramm U(t) 54 20 0 ti tp t 5.7 kutsesignaali parameetrid ja skitseeritud kuju alaliskomponent: pinge U = 54 V vahelduvkomponent: maksimaalne pinge Umax = 148 V minimaalne pinge Umin = -46 V pinge anplituud Uamp = 97 V periood T = 0,462 0,503 = 0,04 s sagedus f = 1/T = 1/0,05 = 25 Hz 160 140 120 100 80 60 40 20 0 -20 0 0,05 0,1 0,15 0,2 -40 -60 Järeldused tehtud tööst Õppisime tundma analoogtelefoni erinevaid töörezhiime ("toru hargil", "toru võetud")
üheaegselt kaht elektrilist signaali. Vanemates ostsilloskoopides kasutati kahekiirelisi elektronkiire torusid, uuemates, aga ühe elektronkiirelist toru kujutise komuteerimisega elektronlüliti abil. Mõlemas kanalis on sisendi lülitid, millel on kolm asendid. Asendis DC on sisendi ja sisendi võimendi vahel otsene ühendus. Kõik mis sisendisse tuleb läheb sisendi võimendisse. Seega pääseb läbi nii signaali alaliskomponent kui ka vahelduvkomponent. Sellises reziimis on ekraanil näha segapinge kõik koostisosad. Asendis AC antakse signaal sisendi võimendisse läbi kondensaatori. Kondensaator teatavasti alalispinget läbi ei lase, küll laseb ta läbi vahelduv pinge. Selles reziimis näeme ekraanil ainult signaali vahelduv komponenti. Taoline alalis- ja vahelduvkomponendi eraldamine on oluline kui meid huvitab just signaali vahelduvkomponent, sest me saame valida tundlikust sobiva kujutise kõrguse järgi.
Kui pulseeriv sisendpinge ületab kondensaatori pinge, hakkab kondensaator laaduma läbi filtri takistuse, kui aga sisendpinge muutub pulseerudes kondensaatori pingest väiksemaks, hakkab kondensaator tühjenema läbi tarbija. Pulsatsioon kujuneb seda väiksemaks, mida väiksemad on laadimise ja tühjenemise käigus esinevad pinge muutused. Vahelduvkomponendi summutamise seisukohalt tuleks vaadelda eraldi filtri aseskeeme vahelduv- ja alaliskomponendile (joon.3.12a ja b). Selleks ,et vahelduvkomponent oleks väljundis võimalikult väike, peab filtri takistus olema kondensaatori mahtuvustakistusest võimalikult suurem, et temal tekkiv vahelduvpingelang oleks võimalikult suur, ehk teisiti öeldes , kondensaator peaks võimalikult lühistama vahelduvkomponendi. Alaliskomponendile peaks aga sumbuvus olema võimalikult väike. Alalisvoolu aseskeemilt puudub kondensaator , sest ta ei lase teatavasti alalisvoolu läbi. Filtri takistus
protsessi. Kui pulseeriv sisendpinge ületab kondensaatori pinge, hakkab kondensaator laaduma läbi filtri takistuse, kui aga sisendpinge muutub pulseerudes kondensaatori pingest väiksemaks, hakkab kondensaator tühjenema läbi tarbija. Pulsatsioon kujuneb seda väiksemaks, mida väiksemad on laadimise ja tühjenemise käigus esinevad pinge muutused. Vahelduvkomponendi summutamise seisukohalt tuleks vaadelda eraldi filtri aseskeeme vahelduv- ja alaliskomponendile (joon.3.12a ja b). Selleks ,et vahelduvkomponent oleks väljundis võimalikult väike, peab filtri takistus olema kondensaatori mahtuvustakistusest võimalikult suurem, et temal tekkiv vahelduvpingelang oleks võimalikult suur, ehk teisiti öeldes , kondensaator peaks võimalikult lühistama vahelduvkomponendi. Alaliskomponendile peaks aga sumbuvus olema võimalikult väike. Alalisvoolu aseskeemilt puudub kondensaator , sest ta ei lase teatavasti alalisvoolu läbi. Filtri takistus peaks aga olema tarbija
annaabi.ee 
