Tammsaare ja Gailit elulugu
Teose meeleolu kõigub
suurima lõbususe ja suurima nukruse vahel, ja seetõttu seguneb paljudessegi kohtadesse
tragikoomilisuse tunnet (lahtilastud õpetaja Schulz'i targutused isamaast, Miralda jutt
Õnnistegijast, kes Mauruse ühes poistega paradiisi kutsuks, Slopasevi härdumine kõnelustes
Puskinist jm.). Traagilise tipule aga jõuab meeleolu Indreku metsas uitlemise loos pärast
Miralda surma. Isegi see teos on seega segatüüpi, niihästi mis puutub koomilise ja traagilise
vaheldusse, kui ka koomilise enda mitmesuguseisse varjundeisse. Soodsalt häälestatud lugeja
võib Mauruse ülaltoodud kõnetsitaadis avastada huumori asemel vastupidi hoopis pilget
(satiiri), ,,härra Mauruse viisaka maja" küsimuses näiteks. Karakterkoomika seisukohalt ei
tarvitse seda seal aga sugugi leiduda. Nii ka edaspidi paljude analoogiliste passuste juures.
Tammsaare kunst kõnnib koomilise mitmesuguste tendentside ristumispiiril ja jätab palju
võimalusi nii või teisiti mõistmiseks
annaabi.ee 
