Uurimistöö "Rahvalaulud"
Väga
oluliselt mõjutas aga eestlaste muusikalist maailma baltisakslaste kaudu levinud saksa
päritolu laulutraditsioon 18. saj. lõpust alates hakkasid eestlaste hulgas euroopaliku
linnakultuuri ning kirikliku muusika toel levima lõppriimilised salmilaulud, mis erinesid
regivärssidest ka sisu poolest, sedasi tekkis Uuem rahvalaul. Muusika osatähtsus
suurenes, lauludele kujunesid individuaalviisid, levis kooslaulmine ilma eeslaulja ja
koori vaheldumiseta ning kasutati palju tantsuviise. Üha rohkem harrastati mitmehäälset
laulmist ning rahva liikuvuse ja professionaalse muusika mõju suurenemisega kasvas
naabritelt laenatud (saksa, vene, läti) laulude hulk.
12
1.5 Rahvalaulik
Regilaul on tekkelt suulise rahvaloomingu nähtus: laulu esitajad ehk laulikud ei õppinud
laule raamatust või noodist ega kirjutanud oma loodut üles. Samuti pole olnud ühte
annaabi.ee 
