Sel juhul avanevad dioodid VD3 ja VD4 ning voolu suund muutub joonisel näidatuga vastupidiseks. Tööreziimi kus korraga töötavad ainult kaks türistori (ülejäänud on välja lülitatud) nimetatakse ühepolaarseks talitluseks. Selles reziimis ei muutu pinge polaarsus. Lülitates türistore paari kaupa (VT1 VT2 ja VT3 VT4) moodustub väljundis nelinurkne vahelduvpinge, mille keskväärtus saab regureerida lülitite suhtelise lülitus kestvusega. VAHELDID Vahelditeks nimetatakse seadmeid mille abil toimub alalispinge muundamisen vahelduvpingeks, seadmeid mille abil toimub pinge muutmine ilma voolu liigi muutmiseta nimetatakse reguraatoriteks, vahendeid on kehte liiki sõltumatud ehk võrgust sünkroniseeritavad vaheldid nende abil toimub alalisvoolu energia suunamine vahelduvvoolu võrku seejuures sagedus on võrdne võrgusagedusega. Ja sõltumatud vaheldid, mille valduvpool on vahelduvvoolu sagedus on valitav juhtskeemiga. Autonoomsed vaheldid
pidurdustalitluse (generaatoritalitluse) puhul. Vaheldeid toodetakse nii ühe-kui kolmefaasilise väljundiga, kuid enamikes tööstuslikes rakendustes on nõutav kolmefaasiline vahelduvvoolu-väljund. Madalapingelised poolperioodvaheldid juhivad elektrienergiat vaid ühe poolperioodi vältel. Selliseid vaheldeid kasutatakse koormuse võimsuste vahemikus 100...200 W. Teisalt võib vaheldeid liigitada sõltumatuteks ja võrguga sünkroniseeritud vahelditeks. Juhul kui vaheldi on ainult vahelduvvoolukoormuse toiteallikas, nimetatakse seda sõltumatuks vaheldiks. Kui aga vaheldi kujutab endast toitevõrgu põhiosa, siis on tegemist võrguga sünkroniseeritud vaheldiga. Kokkuvõtteks võib märkida, et reeglina liigitatakse vaheldid lülituse tüübi järgi pinge-ja vooluvahelditeks. Pingevaheldi (VSI-voltage source inverter formeerib pinge lähtuvalt nõutud parameetritest st suurusest, sagedusest ja faasinihkenurgast, ning on kõige sagedamini
annaabi.ee 
