Eesti murrete erijooned
· Tulid 'tulivatä
Keskrühm (HljI, VNg); Idarühm e Vaivara
Alutaguse murre
Lüganuse kõige vanapärasem ja omanäolisem
Jõhvi lõunas tugevad keskmurde mõjud
Iisaku põhjaosa kuulunud kokku Jõhviga, kesk- ja lõunaosas eesti-vene-vadja-isuri mõjud,
loodeosa Viru-Jaagupi mõjudega
Nimetatakse siirdemurdeks: ühisjooned rannamurdega, ühisjooni idamurdega (Kod),
ühisjooni vadja keelega.
Ühisjooned rannamurdega
· Vältevaheldus puudub (geminaatklusiilide vaheldamatus)
· Palatalisatsioon puudub (varem olnud olemas Jõhvi lõunaosas ja Iisakus)
· Lõpukadu, kuigi lõpuvokaal osaliselt säilinud teatud sõnades ja vormides: inta 'hind'
Alutaguse murde erijooned
· Rohkesti õ-häälikut: õli 'oli'
· Nasaali ees e: eng 'hing'
· St > ss: mussad 'mustad', issub 'istub', pessässe 'pekstakse'
· Ks > ss: jänessed 'jänesed'
· Pikk uu, üü, Vu, Vü-diftongide nõrgas astmes > Vv või vv: kauva või kavva 'kaua'
annaabi.ee 
