Niikaua kui a10 on 0 vastab kõigile kirjutamis/lugemis signaalidele mäluplokk 1. Mälujaotuselt on näha, et kõik aadressid 000 kuni 3FF on mäluplkois 1. Kui aadressi vanim järk a10 = 1 siis vastab mäluplokk 2. 400 – 7FF asuvad mäluplkois 2. Mälu koosneb füüsiliselt kahest mäluplokist aga tarkvara jaoks on tegemist ühe tervikliku mäluga. 4 mäluplokiga on vaja 2 aadressi lisajärku ning dekodeerimisel saadakse mäluploki signaal. Vaheldamine: Vaheldamata mäludes paiknevad järjestikuste aadressidega pesad samas mäluplokis. Suuremate mälude saamiseks lisatakse mäluplokke, aga järjestikuste aadressidega pesad jäävad endiselt ühe mäluploki sisse. Puuduseks on, et samast mäluplokist saab sõna hakata lugema alles siis kui eelneva sõna lugemine on lõpetatud. Ühes mäluplokis olevate sõnade dekodeerimiseks kasutatakse sama dekoodrit. Mäluplokk a4a3 sõna a2a1a0
teise sisendiga. 2. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving). Mälu on mõistlik koostada mitmest mäluplokist. See annab võimaluse kasutada väiksemat mälu, millele võib soovi korral hankida lisa. Füüsiliselt on tegemist kahe mäluplokiga, aga tarkvara jaoks on tegemist tervikliku mäluga. Üleminek mäluplokkide vahel toimub riistvaras ja tarkvarale ei ole nähtav, millal kirjutamine/lugemine läheb ühest mäluplokist teise. Vaheldamata mäludes paiknevad järjestikuste aadressidega pesad samas mäluplokis. Suuremate mälude saamiseks lisatakse mäluplokke, aga järjestikuste aadressidega pesad jäävad endiselt ühe mäluploki sisse. Puuduseks on see, et järgmist sõna saab samast mäluplokist hakata lugema alles siis, kui eelneva sõna lugemine on lõppenud. Vaheldatud mäludes paiknevad järjestikuste aadressidega sõnad eri mäluplokkides. See tähendab, et samaegselt saab pöörduda nii mitme sõna
Sealt nihutatakse info järjestikkujul bitthaaval välja. Järjestikkuju paralleelkuju – info nihutatakse järjestiksisendist bitthaaval nihkeregistrisse ja saadakse paralleelkujul kätte nihkeregistri trigerite väärtusest 2.Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving). Kogu aadressiliinide abil adresseeritavat mälu mahtu on tehnoloogiliselt võimalik valmistada ühe mäluplokina (mikroskeemina). Seega tuleb koostada mälu mitmest mäluplokist. Vaheldamata mälu – järjestikuste aadressidega pesad paiknevad samas mäluplokis. Puuduseks on, et järgmist sõna saab lugema hakata alles siis, kui eelneva sõna lugemine on lõppenud. Kahe sõna poole ühes plokis korraga pöörduda ei saa. Vaheldatud mälud – järjestikuste aadressidega sõnad paiknevad eri mäluplokkides, mis tähendab, et korraga saab lugeda nii palju järjestikuseid sõnu, kui palju on mäluplokke. 3.Käsuformaadid - 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. VT III piletit
Üksikutel juhtudel on tehtud ka nii, et sõna edastatakse osade kaupa. Oluline probleem on seotud mälu sõnade arvuga mäuls. nimelt ei ole kogu mälu mahtu mida on võimalik adresseerida aadressliini abil tehnoloogiliselt võimalik valmistada ühe moodulina. Seega tuleb koostada mälu mitmest moodulist. See annab ka võimaluse kasutada väiksemat mälu, millele võib vastavalt vajadusele ja rahakotile hankida soovi korral lisa. Vaheldamata mäludes paiknevad järjestikuste aadressidega pesad samas mäluplokis. Puuduseks on, et järgmist sõna saab samast mäluplokist hakata lugema alles siis, kui eelneva sõna lugemine on lõppenud. Vaheldatud mäludes paiknevad aga järjestikuste aadressidega sõnad eri mäluplokkides. St, et samaaegselt saab pöörduda nii mitme sõna poole, kui palju on mäluplokke. Eri mäluplokkides on sõltumatu adresseerimise ja lugemise/kirjutamise riistvara.
annaabi.ee 
