Eesti keskaeg
esmajoones õiguslik kogukond. Rahvus kui etniline kogukond kujunes märksa hiljem
välja.
Mõistete päritolu ja kasutamine- Keskaegse Liivimaa elanikkond jagunes
"Sakslasteks" (deutsch) ja "mittesakslasteks" (undeutsch). Sakslased olid staatuselt
kõrgem ja arvuliselt vähemuses rühm. Mittesakslasteks nimetati 15.-16. sajandil
kohalikke põliskeeli kõnelevaid inimesi (eestlased, liivlased, lätlased), esmajoones
talupoegi. Saksa ja mittesaksa elanikkonna arvuline vahekrod polnud linnades
sarnane. 1538. aasta Tallinnas eestlasi võis olla üle poole. Sõna undeutsch oli
Liivimaa keskaegses sõnapruugis mitmetaähenduslik. Tavatähenuse "talupoeg" kõrval
on tähendanud kõiki mitte-sakslasi. Sõnal on halvustav kõrvaltähendus. Sakslasteks
peeti aadlike, vaimulikke, suurkaupmehi, paremaid käsitöölisi. Mittesakslased olid
talupojad, linnade lihtrahvas, lihtsamate käsitööametite pidajad.
Alates 14
annaabi.ee 
