E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Agnese poole, keda sarnane vihkamise palavik enam jäkuse ja haledusega kui hirmuga
tätis, ja pö ordus siis jäsku ukse poole, jä aga niisama jäsku seisma ja hakkas kõgest
kehast lõisema. Vahekojast kostis vali käa ja raskete sammude müin, mis kiiresti
läenes. Läi mü uriaugu paistis hele tulekuma. Kongiuks kisti äki lahti ja läele ilmus
Gabriel, põev tulelont käs. Üe pilguga mäkas ta, mis siin oli südinud. Äilises
vihas sasis ta abtissi kõnast käivarrest kinni, kiskus ta vahekotta ja tõkas kongi ukse
jalaga kinni. Vahekoda kubises sõameestest, nende keskel seisid väisedes ja vabisedes
mõed kloostri-elanikud.
«Põgulik vanamoor, mis oled sa selle ingliga teinud?» müistas Gabriel, abtissi
kurjasti vapustades.
429
«Armu, halastust!» äas abtiss, esimese hirmuga põvili nõkudes.
«Kas sa tema vastu halastust tundsid?» karjus Gabriel vihaselt. «Eks ma hoiatanud sind:
ara kutsu õnetust enese ja kloostri peale! Sa ei hoolinud sellest, sinu verejanu oli äritatud,