Haridus Eesti kultuuris
Tehti
algust laste ühistoitlustamisega.
Õpetajate metoodilise töö parandamiseks hakkas Tallinna Pedagoogiline Ühing
korraldama kubermangulinnas õppetööd kajastavaid näitusi. Koolidelt koguti
omavalmistatud õppevahendeid, õpilaste töid, õpetajate kasutatud pedagoogilist
kirjandust.
Alanud maailmasõda viis koolidest meesõpetajad, suurenes naiste osakaal. 1915. Aastal
kehtestati koolikroonikate kirjutamise nõue.
Kodulapsed (8-9 a.), koolilapsed (10-13 a.) ja vahekoolilapsed (14-16 a.).
Kodulapsed õppisid emade juhtimisel lugemist, vahekoolilapsed käisid ühe päeva kord
või kaks kuus usuõpetust või kirikulaule kordamas, mõnel pool ka kooli koorilaulust osa
võtmas.
Kord aastas, kevadel, toimus igas vallakoolis nn. koolikatsumise päev.
Kindlaksmääratud ajal pidid kõik kolm vanusegruppi koolimajja kokku tulema ja
pastorile näitama, kuidas nende usulised teadmised on täienenud. Mõned pastorid
kontrollisid ka lugemisoskust.
Kihelkonnakoolid
1885