Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
1897. a alguses saadi kokku kolmandat korda Grenszteil äriplaani polnud, kuid ta
esitas oma seisukohti suuliselt, soovitades (väidetavalt!) ajakirjandusel astuda
riigivõimule lähemale. Esimest korda võttis nõupidamistest osa ka Jaan Tõnisson
Postimehe toimetajana, kes vaidles ettepanekule vastu: eesti ajakirjandus ei tohiks ise
enda rahvuse otsasaamiseks kätt külge panna. Nende koosolekute järel astus Hellat
oma ametist tagasi, kuna Tõnisson seda vahekohut ei hinnanud, Grenszteini aga ei
usaldatud.
Ado Grenzsteini sulest pärineb ajakirjanduse ümberkorraldamise plaan (esimene
juba aastast 1885), et majanduslikult paremini välja tulla: "Tõeste, rahva ajakirjandus
on rahva suu, võiks seda olla, peaks seda olema. Teist suud ei ole olemas, mis nii
ligidal rahva südame juures seisaks ja selle tuksumist tunneks." Ja samas ei ole rahval
vaja nii palju väljaandeid see on puhas raiskamine, arvas Grenzstein. "Rahval ei ole
annaabi.ee 
