Bukleelõng Kaheastmeline, kusjuures efekti moodustab pehme ja paks eellõng, mis korrutatakse laugjalt ümber ühekordselt korrutatud lõnga. Šenill- lõng Saadakse kootud eelkangast. Eelkangal on lõimelõngad 4- või 5-kaupa rühmitatud. Rühmade vahekohalt lõigatakse kangas ribadeks ja kedratakse lõngaks.
korrutatakse laugjalt ümber ühekorselt korrutatud lõnga Senill-lõng Saadakse koodut eelkandast. Eelkangal on lõimelõngad 4- või 5kaupa rühmitatud. Rühmade vahekohalt lõigatskes kangas ribadeks ja kedratakse lõngaks.
Kui olendeid, asju või nähtusi on mitu, siis kirjutame sõna lõppu d. Elusolendite kohta küsime kes? ja asjade kohta küsime mis? Kui sõna vastab küsimusele mida teeb? Siis kirjutame sõna lõppu b kui sõna vastab küsimusele mida teevad?, siis kirjutame sõna lõppu -vad Poolitamine 1) Üksik kaashäälik täishäälikute vahel viiakse järgmisele reale. va-res, pää-su-ke, tu-le, kaa-li-kas 2) Pikk või ülipikk kaashäälik lahutatakse tähtede vahekohalt. vur-rud, kan-nan, põl-lul, tup-pa 3) Kaashäälikuühendis viiakse järgmisele reale viimane häälik. vors-tid, krõmp-sub, kat-ki, varg-si 4) Ühetäheline silp sõna ees jääb rea lõppu. meie-ga, leia-me, jõua-te, laua-le 5) Ühte tähte ei jäeta rea lõppu ega viida järgmisele reale. õde, ema, meie, nõu, kaua, tuua 6) Täishäälikuühendit ei poolitata. kau-gel, mei-le, tõu-seb, tuu-led 7) Sõnaalguse kahetähelist silpi pole tavaks jätta rea lõppu. ÄRA NII POOLITA!
Sellisest longest kootud kangast nimetatakse tviidiks. On kaheastmeline, kus efekti moodustab BUKLEELÕNG pehme ja paks eellõng , mis korrutatakse laugjalt umber ühekordselt korrutatud lõnga. Saadakse kootud eelkangast. Eelkangal on SENILL-LÕNG lõimelõngad 4- või 5- kaupa rühmitatud. Rühmade vahekohalt lõigatakse kangas ribadeks ja kedratakse lõngaks.
KARVASE VÕI NARMALISE PINNAGA KANGAD: Järgnevad kangad on kõik karvase või narmalise pealispinnaga. Karustussidusega saadakse kanga karustatud pind, mis koosneb tihedalt väljaulatuvatest niidiotsakestest. Karustatud pinna saab moodustada kas koelõngadest või lõimelõngadest. SENILL Karvane (pms. puuvillane) riie, mille koelõng on saadud selleks kootud eelkangast. Eelkangas lõigatakse 4-5 kaupa rühmitatud lõimelõngade vahekohalt ribadeks; saadud materjali nimetatakse senill-lõngaks ja see võetakse senilli kudumisel koelõngaks. Senillist õmmeldakse nt. hommikumantleid ja kasutatakse ka mööblikatete valmistamisel; kootakse ka senillvaipu. Need on enamasti villased või puuvillased. Anne Hein 2009 TLÜ Tööõpetuse osakond BUKLEERIIE(pr.boucle)
annaabi.ee 
