Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
Riketsiooside diagnostika toimub spetsiaalsetes III ohutusklassi laborites.
UURITAV MATERJAL. Veri, nahakahjustuse kaaped, koetükikesed (laibalt), vereseerum.
DIAGNOSTIKA. Kõige olulisem on serodiagnostika. Vajalik on uurida paarisseerumeid, tiitri tõus
peab olema vähemalt neljakordne. Kasutatakse ELISA-t, lateksaglutinatsioonireaktsiooni, KSR-i.
Veel on kasutusel bioloogiline uurimine, molekulaarsed meetodid ja ksenodiagnostika
(nakatatud vahekandja uurimine). Täi imeb haiguskahtlaselt inimeselt verd, seejärel täi isoleeritakse
ning hiljem uuritakse, kas täis on võimalik leida riketsiaid.
Praktiline töö
Ülesanne 1. Vaadelda võrdlevalt Candida albicans’i ja Saccharomyces cerevisiae (pagaripärm)
kultuurist tehtud ja Grami meetodil värvitud preparaatides seente morfoloogiat. Panna tähele
seenerakkude suurust võrreldes bakteritega ning seente omavahelist erinevust.