täielikult pealetungivad Nõukogude 165. ja 44. Jalaväediviisi. Pärast esmaseid kaotusi moodustas NSV Liidu juhtkond esialgse välksõja läbikukkumisel sõjaks Soomega 7. jaanuaril 1940 Põhja rinde. Viie päeva jooksul õnnestus Punaarmeel suurte kaotuste hinnaga kiiluda end kuni 4 kilomeetri sügavusele Mannerheimi kaitseliini. Soomlased olid 15. veebruariks sunnitud taganema oma vahekaitseliinile. 18. veebruaril alustas Punaarmee rünnakuid vahekaitseliini vastu. Punaarmee surve jätkus raugematu hooga. 3. märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele. Soomlased avasid Punaarmee edasitungi takistamiseks Saima kanali lüüsid ja ujutasid üle Viiburi kirdeosa, kuid see ei takistanud Punaarmeel linna tungimast. Viiburis käisid ägedad lahingud veel kaks tundi pärast seda, kui jõustus Nõukogude Liidu ja Soome vaherahu Jõudude suurused Osalised - Nõukogude Liit Soome
ulatuses Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte Mannerheimi kaitseliin kasu ei olnud 11 Uus läbimurde katse Nõukogude vägedelt 1.veebruar Punaarmee suur pealetung Soome peakaitseliinile 11.veebruaril 1940 15 kilomeetrisile läbimurdelõigul Muolaanjärvi ja Karhula vahel 15.veebruariks olid sunnitud soomlased taganema vahekaitseliinile 18.veebruar alustas Punaarmee rünnakuid vahekaitseliini vastu 12 Inimressursid olid erinevad ebavõrdsed jõud Punaarmee käsutuses oli piiramatult kahuriliha mida aeti hoolimatult tulle Väiksel rahval sellist inimressurssi ei olnud Punaarmee surve jätkus raugematu hooga 3.märtsiks jõudsid Nõukogude väed Viiburi lähistele Soomlased kaitsesid suuruselt teist linna ennenähtamatu külmaverelisuse,viha ja ennastsalgavusega
annaabi.ee 
