Tammsaare ja Gailit elulugu
kestmatule vaherahule uus tasakaalu kaotamine - paratamatu ringikäik.
Kus ei ole tahtevabadust, seal ei ole aru ega otsa sihitult sigiva sunnielu vastamisi
tõuklemisel. On nagu oleks ,,Kahes paaris" ülirealistliku erapooletusega tahetud kirja panna
mõningaid vallalisi episoode sellasest arutust olemasoluprotsessist, ja muud midagi.
Kangemate ja vähemperekate Kaaside lahkumisega kantnikumaja tegelaste koosseisust
lõpevad need ühest vahejuhust teise ekslevad ,,kriipseldused". Lõpevad ilma mingit põhjuslik-
ajalist sihti tuletamata, ilma mingi koospüüdliku tegevuse arenguta, ilma suletud lahenduseta.
Mida järjekindlam naturalist, seda objektiivsem ilme jäljendatava tõsielu tõlgitsusel.
Kõrvaldades olemasolust vaba vaimsuse on meie vanemad kirjanduslikud naturalistid oma
ülesannet näinud sotsiaalse tendentsi rõhutamises, protesti või üleskutse avaldamises (,,Tulge
appi!")