Viimastel aastatel on hakanud levima ka digitaalsed nihikud. Nooniuse ehitus oleneb ka mõõteriista mõõtetäpsusest. Kõige levinum nihik, millega saab mõõta täpsusega 1/10 (0,1) mm. Taolise nihiku nooniuse pikkuseks on 19 mm ja see on jagatud 10- ks võrdseks osaks. Kui nihiku haarad on koos ja alguskriips ühtib põhiskaala alguskriipsuga, siis ühtib nooniuse lõpukriips põhiskaalal 19 mm tähistava jaotusega. Ülejäänud nooniuse vahejaotused aga ei lange siis täpselt kokku ühegi põhiskaala kriipsukesega. Juhul kui nihiku haarade mõõtepindade vahe on võrdne täisarvu millimeetritega, on noonius nihutatud sedavõrra paremale, et ta alguskriips langeb täpselt kokku seda arvu tähistava põhiskaala kriipsukesega. Nii loetakse kõiki täisarvulisi mõõtmeid nihiku põhiskaalalt nooniuse alguskriipsu järgi. 2
mm. Nooniuse ehitus oleneb ka mõõteriista mõõtetäpsusest. Kõige levinum nihik, millega saab mõõta täpsusega 1/10 (0,1) mm. Taolise nihiku nooniuse pikkuseks on 19 mm ja see on jagatud 10- ks võrdseks osaks. Kui nihiku haarad on koos ja alguskriips ühtib põhiskaala alguskriipsuga, siis ühtib nooniuse lõpukriips põhiskaalal 19 mm tähistava jaotusega. Ülejäänud nooniuse vahejaotused aga ei lange siis täpselt kokku ühegi põhiskaala kriipsukesega. Juhul kui nihiku haarade mõõtepindade vahe on võrdne täisarvu millimeetritega, on noonius nihutatud sedavõrra paremale, et ta alguskriips langeb täpselt kokku seda arvu tähistava põhiskaala kriipsukesega. Nii loetakse kõiki täisarvulisi mõõtmeid nihiku põhiskaalalt nooniuse alguskriipsu järgi. Kui mõõdetav suurus ei ole täisarvuline, siis ei lange nooniuse algus- ega lõpukriips kokku