Nimetu
5 assessorit. Kohtusessioonid toimuvad 2 korda aastas. Erinevus Eestimaast see, et kui
maakohus on arvestanud varasemat ja sel ajal kehtivat riigi õigust siis Liivimaa kohtud
töötavad paljuski rootsi seaduste alusel. Kohtu kompetentsi kuuluvad tp, sõjaväelased,
vaimulikud aga MITTE aadlikud. Tegeleb nii tsiviil kui ka kriminaalasjadega. Rida asju,
mida maakohus arvestada ei saa. Maakohus oli alamastmekohus, kõrgemaks instantsiks
liivimaal on Tartu õuekohus. Rootsi võimud plaanisid ka vaheinstantsi- lossikohtud.
Lossikohtud on paljuski tegevust alustanud suure segaduse ajal. Alguse saanud 20 a
vastavalt sellele,kuidas üks või teine ala rootsi riigi koosseisu tuli. Põhjasõjaga
tegutsemise ajal kui arvati et jääb sõjategevuse alla, siis viiakse see Riiga. !702)
Tartu/ Liivimaakohus on selge riiklik kohus, millel on slege president, asepresident ja 6-
12 assesorit. Kui Rootsi võimud selle sisse seadsid, siis arvasid, et tartu õuekohtu