Eesti uusaeg (1710-1900)
See on sama institutsioon, mis
maanõunike kolleegium (muutus ülemmaakohtuks, kui kohtutegevusega liitus kohalik
kindralkuberner). Kuberneril pole alati aega kohtutöös osaleda, tihti määras kedagi
endale asendajaks. Kuberner on kohtujuhtimise delegeerinud ühele maanõunike
kolleegiumi 12 liikmest. Toona ei olnud kohtutee midagi eriskummalist, kuna kohus
arutas väga erinevaid probleeme. Kuna Eestimaa ülemmaakohtu töövõime ei suutnud
kõiki probleeme läbi hekseldada, luuakse üks vaheinstants ehk alammaakohus. Kohus
on seisuslik, kohtu juhiks on rüütelkonna peamees. Tema kaasistujateks on kõikide
meeskohtute esimehed. Lisaks alama kohtu töös osalevad ka kõik adrakohtunikud ja
mitmesugused teised vähemtähtsad ametnikud, nagu notar, kirjutajad jne.
Aadlil tihtilugu puudus kompetents, seetõttu tuli kohtule tööle võtta ka inimesi, kes
kohalikku seadust tegelikult tundsid. Need pandi ametisse sekretäride nime all.