Räpina mõisa park
aastal Räpinasse paberivabriku. Tema ehitas ka mõisasüdame
esimest korda esinduslikumalt välja. (Abner et al. 2012) 1830-ndatel said mõisa omanikeks von
Schultzid, kelle käest siirdus see üsna kiiresti von Richterite omandusse. Von Richterite ajal
püstitati 1850ndatel aastatel mõisa hilisklassitsistlik peahoone, mis on kasutusel ka tänapäeval
ning on tuntud ka kui Sillapää loss.
Hoone oli külg ja keskrisaliitide suhtes kahekorruseline ja vaheosades ühekorruseline. Üks
vahehoone oli kujundatud ka talveaiana (Eesti mõisaportaal). Nelja sambaga portikusega hoone
esinduskülg on suunatud idas paikneva Võhandu jõe paisjärve suunas. Pargipoolsel fassaadil
asub sepisvõredega trepp ja sammastele toetuv rõduplatvorm. Välisseina ilmestavad aknapealsed
frontoonid ja karniisid. Hoone sisekujunduseski on säilinud klassitsistlikke dekoorielemente
(Muinsuskaitseamet). Mõisast peamiselt lõunapoole püstitati ka erinevaid kõrvalhooneid.
annaabi.ee 
