Selleks tuleb hinnata, kas osalejad omandasid sisu ja kas uued teadmised on nende jaoks rakendatavad. Seda on võimalik teha tagasiside abil osalejatelt ja/või peale koolitust nende toimetulekut jälgides. Kvalitatiivsed hinnangud on reeglina vähem objektiivsed, samas töömahukamad ja seega ka kallimad. Kasutatavad meetodid sisaldavad peale aruandluse analüüsi intervjuusid ja uuringuid. Vahe- ja järelhindamine Teiseks mõjutab hindamise metoodikat hinnangu andmise ajastus. Vahehindamist on praktiline kasutada pikemate projektide või programmide puhul. Vahehindamise mõte on kontrollida, kas projekt kulgeb õiges suunas ja kas eeldused kehtivad. Selline hinnang peab olema: kiiresti teostatud, et hindamisprotsess projektile olulisi viivitusi ei põhjustaks; täpselt probleemi määratlev, et saaks kiiresti astuda parandavaid samme. Sellise hinnangu puhul on vajalik projekti meeskonna aktiivne osalus ning seda ei pruugi teha väljastpoolt tulev hindaja.
uimasti olukorrast; 6. Elanikkonnaküsitluse, ESPADi ja teiste asjaomaste uurimuste tulemused, lõppraportid. 7. Uute ja ohtlike narkootikumide varajase hoiatussüsteemi arendamine kohalikul tasandil; 8. Riikliku interneti põhise preventsiooniprojektide andmebaasi arendamine ja koostöö alustamine EMCDDA -ga; 9. Narkostrateegia hindamise metoodika on välja töötatud ja alustatakse narkostrateegia vahehindamist; 10. Osaletakse Euroopa Liidu narkovaldkonna õigusaktide andmebaasi töös; 11. Osaletakse EMCDDA töögruppides. Tulemuslikkuse indikaatorid aastaks 2012: 12. Regulaarselt toimiv situatsiooni, vastutegevuse, uimastipoliitika ja narkostrateegia 36 elluviimise seire; 13. Uute ja ohtlike narkootikumide varajase hoiatussüsteemi toimimine kohalikul tasandil
annaabi.ee 
