Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini
Külastaja
pidi saama sujuvalt liikuda ühest esindusruumist teise, mis panid ta oma rikkaliku kujunduse
ja näitemängulisuse tõttu ahhetama. XIX sajandil muutusid rangele etiketile allutatud
esindussalongid tagasihoidlikumaks ja intiimsemaks. Erinevalt klassitsistlikele
sümmeetrilistele siseplaneeringutele eelistati historitsistlikes hoonetes tubade vaba paigutust,
ilmus koridorisüsteem, vaheesikud. Sisekujundus muutus vähem lineaarseks ja
mitmekesisemaks, pandi rõhku maalilisusele ning kontrastidele. Tavaline oli iga ruumi
kujundamine eri stiilis. Intiimsus avaldus tubade mõõtmete vähenemises ja hämardumises,
soositi raskemaid, küllastunud toone. Kui väljast katsid majade seinu vääntaimed, siis
interjöörides matsid elanikud end eesriiete, sirmide ja sametlinade varju. Kui varemalt oli
mööbel asetsenud seinte ääres, siis nüüd paigutati see tubade keskele
annaabi.ee 
