Eesti kirjandus- ja kultuurielu 1960
suunaja. Ent kui varem oli raamatu kangelane kuulekas õpilane, siis nüüd võtab ta kooli
suhtes selgelt kriitilise hoiaku (J.Rannap "Salu Juhan ja ta sõbrad"). Silmakirjalik kasvatustöö
(sõnades kutsutakse lapsi aktiivsusele, aga omaalgatuse ilmingud surutakse raamidesse),
liigne reglementeeritus, õpetaja eesmärk suunata lapsi "õigeid" ideid väljendama jne
peegeldavad kooli kui autoritaarset asutust. Kirjanikud kasutavad koolist ja õpetajatest
kõneldes vahedat satiiri. Tekkinud suund jätkub 70ndate proosas. Võrdlemisi irooniline J.
Rannapi "Agu Sihvka annab aru" paneb naeruks formaalse pioneeritöö ja näitab koolipoisse
ettevõtlike ning tragide maailmaavastajate ja katsetajatena, kutsudes täiskasvanuid neid
mõistma. Eriline on teose vorm lapse poolt kantseleikeeles kirjutatud seletuskirjad. Valitud
vorm ja alltekstilisus tegi raamatu ka täiskavanu jaoks lõbusaks lugemiseks.