1987 Burstein, Davies, Dressler, Faber, Lynden-Bell, Terlevich ja Wegner teatavad, et suur grupp galaktikaid umbes 200 miljoni valgusaasta kaugusel liiguvad kokku Suure Atraktori poole. 1987 Ian Shelton avastab supernoova 1987A. 1987 Kanada, Bailey, Borwein ja Borwein kasutavad iteratiivseid modulaarvõrrandite hinnanguid elliptiliste integraalida jaoks ning superarvutit NEC SX-2 ja arvutavad pii 134 miljonit komakohta. 1989 Z vahebosoni resonants annab tunnistust kolmest kvark-lepton generatsioonist. 1989 Voyager 2 saadab pildid Neptuunist. 1990 Kosmosesse saadetakse Hubble teleskoop. 1992 COBE sateliit avastab ebaühtlused kosmose taustkiirguses, mis on tingitud Suure Paugu aegsest struktuurist. 1992 Galliumdetektori abil detekteeritakse päikeselt saabuvad neutriinud: päevas toimub anduris umbes 1.6 reaktsiooni. Tulemus on väiksem, kui seni päikese toimimist käsitlevatest
rikkumise arvel (määramatusseosega lubatud ajavahemiku E = h/t jooksul). Jõud kahe vastastik- mõjus oleva fermioni vahel tekib põhjusel, et virtuaalboson on neile ühine. Kaks fermioni ei saa lahku minna, sest energia jäävuse seadus ei saa jäädagi rikutuks. Üks fermion kiirgab teise fermioni poole virtuaalbosoni ning tõmbejõu korral liigub teine fermion vahebosonile vastu ("püüab" visatud palli). Tõukejõu korral üritab teine fermion vahebosoni eest põgeneda (palli "mitte püüda"). Plancki konstant h = 6,63 .10-34J . s näitab: 1) laineportsjoni energiat (kui sekundis tehakse üks võnge, siis laineportsjoni energia on 6,63 .10-34J); 2) osakese- ja lainemudeli vahekorda dualismiprintsiibis (valem = h /p, nt. kui osakese impulss on 1 kg m/s, siis on tema leiulaine pikkus 6,63 .10-34 m); 3) lõtku suurust ettemääratuses (kui objekti x-koordinaat on teada täpsusega 1m, siis võib objekti impulss saada
rikkumise arvel (määramatusseosega lubatud ajavahemiku E = h/t jooksul). Jõud kahe vastastik- mõjus oleva fermioni vahel tekib põhjusel, et virtuaalboson on neile ühine. Kaks fermioni ei saa lahku minna, sest energia jäävuse seadus ei saa jäädagi rikutuks. Üks fermion kiirgab teise fermioni poole virtuaalbosoni ning tõmbejõu korral liigub teine fermion vahebosonile vastu ("püüab" visatud palli). Tõukejõu korral üritab teine fermion vahebosoni eest põgeneda (palli "mitte püüda"). Plancki konstant h = 6,63 .10-34J . s näitab: 1) laineportsjoni energiat (kui sekundis tehakse üks võnge, siis laineportsjoni energia on 6,63 .10-34J); 2) osakese- ja lainemudeli vahekorda dualismiprintsiibis (valem = h /p, nt. kui osakese impulss on 1 kg m/s, siis on tema leiulaine pikkus 6,63 .10-34 m); 3) lõtku suurust ettemääratuses (kui objekti x-koordinaat on teada täpsusega 1m, siis võib objekti impulss saada
rikkumise arvel (määramatusseosega lubatud ajavahemiku E = h/t jooksul). Jõud kahe vastastik- mõjus oleva fermioni vahel tekib põhjusel, et virtuaalboson on neile ühine. Kaks fermioni ei saa lahku minna, sest energia jäävuse seadus ei saa jäädagi rikutuks. Üks fermion kiirgab teise fermioni poole virtuaalbosoni ning tõmbejõu korral liigub teine fermion vahebosonile vastu ("püüab" visatud palli). Tõukejõu korral üritab teine fermion vahebosoni eest põgeneda (palli "mitte püüda"). Plancki konstant h = 6,63 .10-34J . s näitab: 1) laineportsjoni energiat (kui sekundis tehakse üks võnge, siis laineportsjoni energia on 6,63 .10-34J); 2) osakese- ja lainemudeli vahekorda dualismiprintsiibis (valem = h /p, nt. kui osakese impulss on 1 kg m/s, siis on tema leiulaine pikkus 6,63 .10-34 m); 3) lõtku suurust ettemääratuses (kui objekti x-koordinaat on teada täpsusega 1m, siis võib objekti impulss saada
annaabi.ee 
