üht värvilaengut (punane P, sinine S või kollane K) ja üht antivärvilaengut (antipunane , antisinine või antikollane ). Gluuonid ei osale elektromagnetilises ja nõrgas interaktsioonis. Gluuonite omavaheline mõju realiseerub gluuonvälja kaudu. Vabu gluuoneid avastatud ei ole ja oletatakse, et nad vabalt eksisteerida ei saagi (nagu kvargidki) Nõrgad vahebosonid Vahebosonid on nõrga interaktsiooni vahendajad. W+ ja W- on elektrilaenguga vektorbosonid, Z0 neutraalne. Vahebosoneid W pole võimalik otseselt jälgida, küll aga on võimalik vaadelda vahebosoneid, mis tekivad aatomisiseste osakeste põrgetel piisavalt suure energia korral. Sellised W-bosonid lagunevad tavaliselt laenguga leptoniteks (elektroniks, müüoniks või tauoniks) ja vastavateks neutriinodeks (elektron-, müü- või tauneutriinoks) Graviton - Graviton on hüpoteetiline osake, mis vahendab gravitatsioonilist interaktsiooni. Gravitoni spinn on 2, seisumass ja elektrilaeng 0. Analoogiliselt
Nende mõõtmed on väiksemad kui kõige väiksem aatom. Tänapäevaks on selliseid osakesi kogunenud juba ligikaudu 400. Paljud neist eksisteerivad väga lühikest aega (10 -23 s), paljud tekivad ainult erilistes tuumareaktsioonides või elementaarosakeste kiirendites. Nende klassifikatsioon on keeruline ja tavainimesele mittemidagiütlev peale ilusate nimede: meson, hadron, barüon, lepton, gluuon. Nüüdisajal loetakse tõeliselt elementaarseteks footonit, leptoneid, kvarke, gluuoneid ja vahebosoneid ning neid nimetatakse seepärast ka fundamentaalosakesteks , kuigi juba leidub ka selles kahtlejaid.. Fundamentaalosakesi jaotatakse omakorda mateeriaosakesteks (aine algosakesed) ja vaheosakesteks (vastastikmõjusid vahendavad osakesed). Mateeriaosakesed on need, millest koosneb aine. Nendeks on kvargid ja leptonid. Kvargid, osakesed, mida senini vabalt pole leitud, küll aga teiste osakeste sees. Nendest koosnevad ka nukleonid. Elektrilaeng +2/3 elementaarlaengut või 1/3 elementaarlaengut
Paljud neist eksisteerivad väga lühikest aega (10-23 s), paljud tekivad ainult erilistes tuumareaktsioonides või elementaarosakeste kiirendites. Nende klassifikatsioon on keeruline ja tavainimesele mittemidagiütlev peale ilusate nimede: meson, hadron, barüon, lepton, gluuon. 97 Nüüdisajal loetakse tõeliselt elementaarseteks footonit, leptoneid, kvarke, gluuoneid ja vahebosoneid ning neid nimetatakse seepärast ka fundamentaalosakesteks , kuigi juba leidub ka selles kahtlejaid.. Fundamentaalosakesi jaotatakse omakorda mateeriaosakesteks (aine algosakesed) ja vaheosakesteks (vastastikmõjusid vahendavad osakesed). Mateeriaosakesed on need, millest koosneb aine. Nendeks on kvargid ja leptonid. Kvargid, osakesed, mida senini vabalt pole leitud, küll aga teiste osakeste sees. Nendest koosnevad ka nukleonid. Elektrilaeng +2/3 elementaarlaengut või 1/3 elementaarlaengut
annaabi.ee 
