Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt
omadussõna ehk adjektiiv: hea, kollane, suur
asesõna ehk pronoomen: mina, selline, mis
arvsõna ehk numeraal: üks, seitseteist, neljas
pöördsõnad
tegusõna ehk verb: tahtma, käima, mõtlema
muutumatud sõnad
määrsõna ehk adverb: hästi, täna, vara
hüüdsõna ehk interjektsioon: oh, aitäh, hurraa
sidesõna ehk konjunktsioon: ja, või, ega
kaassõna ehk adpositsioon: peal, järgi, üle
konjuktsioon ehk sidesõna -conjuction- ja, et
Lauseliikmed
Keele kirjeldamisel on vaheastmeteks tähenduse ja vormi vahel süntaktilised funktsioonid ehk
lauseliikmete tasand: alus (subjekt), sihitis(objekt), määrus(adverbiaal),, öeldis (predikaat)
jne.
Keeliti erinev, milliseid kasutatakse.
Olulisemad S ja O
NP süntaktilised funktsioonid
ALUS: Vana auto maksab 10 000 krooni.
SIHITIS: Ostsin vana auto.
ÖELDISTÄIDE: See on vana auto.
TÄIEND: ostsin vana auto kummid.
LAIEND: läksime sinna vana autoga.
ESSÕNA LAIEND: Ma ei saa elada ilma vana autota.
annaabi.ee 
