Tallinna ajalugu
eestlaste linnus. Suure linnuse keskosas asetseb plats, kuhu 13. sajandi alguses püstitati Toomkirik,
mis sai oma praeguseni säilinud välisilme 15. sajandil, torni aga alles 18. sajandil. Suur Linnus, kus
juba ainuüksi kõrge ning järsuservaline küngas pakub head looduslikku kaitset, ümbritseti arvatavasti
14. sajandi keskel ringmüüriga. Läänes, põhjas ning idas kulges see mööda künka järsku äärt, lõunas
aga mööda vaheastangut, s.o mööda praeguse Lossi platsi põhjakülge. Kogu Suure Linnuse ühendus
välismaailmaga käis läbi lõunamüüris asetsenud väravatorni, mida nimetati Kellatorniks ehk
Toomväravaks. See värav paiknes praeguse Piiskopi tänava lõunaosas ja sarnanes arvatavasti all-
linna väravate peatornidega, olles neist küll veidi madalam ning mõõtmetelt veidi suurem. Peale
nimetatud Kellatorni sisaldas Suure Linnuse müür veel arvatavasti 11 sadultorni ja 2 suuremat torni.