Eesti keskaeg
tühju kohti). Liivimaa linnadesse tuli inimesi ka Venemaalt. Tartus oli eraldi vene
linnaosa (õigeusu kirikud). Rootslaste sisseränne oli aktiivsem enne 14. saj keskpaiku
ja 15. saj alguses. Riias ja Kuramaal leidus Leedust tulnud rahvast.Väljaränne:
Kohapealsete allikate puudumise tõttu on väljaränne uurimine keerulisem.
Oletatavasti lahkus umbes võrdsel määral sisserändega talupoegi naaberaladele.
Selline ümberasumine polnud massiline. Leidus vaimulikke, kelle jaoks Liivimaa oli
vaheasmeks nende karjääris. Kaupmehed lahkusid suurematesse Hansa keskustesse.
Talupoegade sisse- ja väljaränne oli olemas, kuid see ränne polnud ulatuslik.
Eluiga: Eestis keskajal suremus oli suur ja eluiga oli väike. 50% inimestest suri enne
kui nad jõudsid saada täisealiseks. 13.-14. sajandi matuste seas oli alla aastaste laste
hulk 29%, kuid see arv võib olla suurem. Pole teada, et kas linnas/maal olid paremad
elamistingimused lastele. Nii maal kui ka linnas viljakas eas naiste suremus oli