Närvisüsteem
ärkvelolekukeskusteolemasolu, kusjuures retikulaarformatsiooni kaudaalsematel osadel on nähtavasti
rostraalseid osi pidurdav mõju
2)retikulaarformatsiooni neuraalne aktiivsus ei ole une, eriti REM une ajal mitte väiksem kui ärkvelolekus (nagu
eeldaks retikulaarformatsiooniteooria), vaid on ainult teisiti organiseeritud
3)nagu juba eespool mainitud, et isegi isoleeritud eesajus millel retikulaarformatsioon puudub, täheldati
ärkveloleku-une tsüklit, mille eest vastutavad peamiselt vaheajustruktuurid (mediaalse talamuse ja anterioose
hüpotalamuse osad). Järelikult ei ole ärkveloleku ja une eest vastutav ainult retikulaarformatsioon.
51. Une tüübid.
1. unestaadium
1-5% kogu une ajast
Uni algab esimese staadiumiga, millele viitavad :
lihastoonuse alanemine ;
kiirete silma liigutuste kadumine (võib näha aeglast silmade liikumist, mis kaob üleminekul une 2 staadiumi).
Une 1-st on ülemineku seisund ärkvelolekust uneseisundisse, kus inimene on kergesti äratatav. Paljud kogevad