Samuti oli kehv helikvaliteet ning salvestuste paljundamine oli väga raske. Esimesi tinapaberiga kaetud silindreid ning vaharulle ei saanudki paljundada. Selline aparaat leidis kasutust laadaatraktsioonina, kus esitati meie isa palvet ning kõigile tuttav tekst peitis pisut halba kvaliteeti. (Rinde, 2015) Fonograaf oli grammofoni eelkäija, see oli sama põhimõttega, aga erinevalt grammofonist oli seal plaadi asemel vahatrummel, mille võttis kasutusele Alexander G. Bell. Algul oli see mõeldud helisalvestuse jaoks. Salvestuse ajal ei olnud küll vagu, mis keriks nõela edasi, vaid vedrumehhanism, mille abil liikus nõel edasi. Hääl pani membraani võnkuma ning see andis võnked üle nõelale, mis kirjutas heli vahatrumlile. Heli sai ka taasesitada. (Wikipedia...2015) Pilt 2 Vaharulliga fonograaf Fonograafi hakati välja tõrjuma 1887. aastal kui Emil Berliner leiutas lamedaid plaate mängiva grammofoni
hääletusaparaadi eest. Oma leiutiste konstrueerimiseks rajas ta mitmeid laboratooriume, kus töötas sadu inimesi. Edisoni leiutised : Fonograaf oli kasutusel helisalvestusseadena, millega sai heli ka hiljem taasesitada. Fonograaf on Thomas Alva Edisoni leiutis aastast 1877, müüdi aastail 18901925. Fonograaf oli grammofoni eellane. See oli täpselt sama põhimõttega, ainult erinevalt grammofonist oli seal plaadi asemel vahatrummel. Algul olid nad mõeldud helisalvestuse jaoks. Hiljem hakkasid levima ka salvestatud vahatrummild. Salvestuse ajal ei olnud küll vagu, mis keriks nõela edasi, vaid seal oli hoopis mehhaanika, mis lükkas nõela edasi vedrumehhanismiga. Sa olid seal juures ning tegid mängit häält. See sinu hääl pani membraani võnkuma ning membraan andis võnked üle nõelale, mis siis kirjutas heli vahatrummilie. Hiljem sai heli taasesitada.