Vabadussõda ja Tartu rahuleping
Nõukogude Venemaa ei suutnud
eestlaste kaitsest läbi murda ning 1919. a lõpuks oli sunnitud
vaherahuga leppima.
Tartus alanud rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska,
Nõukogude Venemaa poolt Adolf Joffe. Piiriküsimustes puhkesid
ägedad vaidlused, kuna Nõukogude esindajad nõudsid enestele kogu
Petserimaad ja poolt Virumaad. Alles Punaarmee pealetungikatsete
nurjumine Narva rindel sundis Vene diplomaate järeleandlikkusele ning
31. detsembril kirjutati alla vaharahulepingule, mis jõustus 3. jaanuaril
1920 kell 10.30 hommikul.
Rahukonverents jätkus uuel aastal. Eesti kohustused Venemaa võlgade
tasumisel kuulutati olematuks, Eestile otsustati välja maksta 15 miljonit
5
kuldrubla Vene kullavarudest. Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril
1920. a. Nõukogude Venemaa deklareeris, et ,,tunnustab ilmtingimata
Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning