V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
arusaadav katke kostis.
«...Viljakandvaid paiku toetada kaubandusega, viljatuid manufaktuuriga ... Näidata inglise
härradele meie nelja bombardi *: «Londonit», «Brabanti», «Bourg-en-Bresse'i» ja «Saint-
Omeri» ... Kahurväe tõttu peetakse nüüd sõda ettevaatlikumalt. .. Meie sõbrale härra de
Bressuire'ile... Sõjaväge ei saa pidada, kui makse peale ei panda ...» jne.
Kord kõvendas ta häält:
«Paastu jumala nimel! Sitsiilia kuningas suleb oma kirjad kollase vahapitsatiga nagu mõni
Prantsusmaa kuningas. Võib-olla on ülekohus seda talle lubada. Mu onupoeg, Burgundia
hertsog, ei lubanud kellelegi vappe punase põhjaga. Valitseja võim rajaneb ta eesõiguste
puutumatusel. Märgi see üles, vader Olivier.»
426
Teine kord hüüdis ta:
«Oi, oi, kui tüse läkitus! Mis siis meie keisrist vend meilt tahab?»
Silmi üle kirja libiseda lastes hüüdis ta sekka:
«Ja muidugi, sakslased on nii suured ja tugevad, et see on peaaegu uskumatu ... Kuid me ei
annaabi.ee 
