Ohtlikud sest jõuavad toiduahelatesse ja kondenseeruvad seal. Vahad On ühendite segud, milles põhiosa moodustavad suure molekulmassiga alkoholid ja rasvhapped + muud ühendid. (näiteks mesilasvahas ligi 200 ühendit). 1.Taimsed vahad Ülesanne: A) püsiva vee sisalduse sõilitamine lehtedes: ei lase veel liigselt auruda ja ei lase lehtedel märguda. B) vahakiht takistab mikroorganismide sissetungi. Näited: vahalill, vahapalm. 2.Loomsed vahad Ülesanne: A) struktuurne ehituslik funktsioon: mesilasvahal on see. B)reguleerib kehakatete vee sisaldust(lanoliin on erand hüdrofiilne, näiteks ka spermatseet kaselottidel). C)väga üksikutel organismidel on vaha toiduks(vahaleedikud ja meenäiturid- >linnud). 3.Kunstlikud vahad Näiteks parafiin, mikrokristallne vaha. Neid kasutatakse vahetamises ( näiteks puuviljade vahatamine). Fosfolipiidid Eristatakse:
tappa. Putukatel on rasvkeha mürgiste jääkide talletamiseks. 6) Rasv kui sapierituse kiirendaja. Pidev rasvavaba toidu söömine tekitab sapikive. 7) Rasv kui kehavormide moodustaja (nahaalune rasvkude paikneb alusnahas) Vahad : Vahad on kuni 20 erinevast keemilisest ühendist koosnevad ainete segud, mis vees ei lahustu. Põhiosas sisaldavad rasvhappeid ja alkohole. Vahade jaotus : a) Taimsed vahad - N: lehed (vahalill vahapalm) puuviljad (õun(tellissaare), ploomid) Biofunktsioonid : kaitse veekaotuse eest, peegeldab kiirgust, kaitse mikroobide eest. b) Loomsed vahad - N: Mesilasvaha, kilptäid. LANOLIIN - villavaha. SPERMATSEET - vaalaliste vaha. Biofunktsioonid : ehituslik(mesilaskärjed), kaitse kehakatte märgumise eest (veelinnud), toit(vahaleedik[liblikas]) Liitlipiidid :