Eestimaa muinasaeg
Eestlased muinasaja lõpul (11.-12. saj)
1. Elatusalad
a. Peamine maaharimine:
· Künnipõllundus, rauast ader
· Oder ja talurukis
· Kahe- ja kolmevälja süsteem
talivili suvivili kesa
· Adramaa põllumaa, mida hariti ühe adraga.
b. Loomade pidamine: eriti arenenud Lõuna-Eestis (veised, hobused, lambad, kitsed,
kanad, sead)
c. Küttimine, kalapüük, metsmesindus (mesi oli ainus magus aine, vahamesindus
Lääne-Euroopa kaubanduses)
d. Käsitöö:
· Relvasepad raua tootmiseks ja töötlemiseks.
· Pronks- ja hõbeehted.
· Savinõud
e. Kaubandus:
· Vahetuskaubandus lähinaabritega kaup kauba vastu.
· Vahenduskaubandus vilja eest Novgorodi karusnahad jms Euroopa turule.
· Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad Tallinn ja Tartu
1154 esmakordne Tallinna mainimine (al-Idrisi kaardil Koluvan).
2. Eluviis
a. Elanikke umbes 150000.
b
annaabi.ee 
