Paljaseemnetaimed Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud. Suurem osa paljasseemnetaimedest on igihaljad okaspuud või põõsad. Tavaliselt on neil lehed kitsad nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihis. Okkad püsivad ka talvel puudel, sest tänu tugevale vahakihile on auramine okstes väiksem. Nad paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. Pärast tolmlemist ei hävi emaskäbid, vaid isaskäbid. Paljaseemnetaimed levivad tuuleabil. Tuuleabil levimist soodustab see, et osal paljasseemnetaimedest on seemned kileja tiivakesega. Paljaseemnetaimi levitavad ka linnud ja närilised. Paljaseemnetaimed kasvavad kogu maailmas. Neid on nii põhja- kui ka lõunapoolkeral
- Lehe peegeldumiskoefitsent - Lehe läbilaskekoefitsent - Lehe neeldumiskoefitsent - Hajunud kiirguse suundolenevus --- need suurused olenevad lehes sisalduvate ainete neeldumisspektritest ja taimelehe struktuurist. Olulisemad neeldumist põhjustavad ained vesi ja pigmendid (klorofüll, karotinoidid), aga ka hulgaliselt orgaanilisi aineid. Vahakihilt peegeldumine Fresneli peegeldumisseaduse alusel. Läikiv leht ei ole roheline, sest vahakihis pole klorofülli. Difuusne peegeldumine lehelt ja läbilase toimuvad peamiselt lehe sisemusega interakteerunud kiirguse tõttu. Rohelise taimelehe spektrid 400-700 nm suur läbilase ja väike peegeldumine; 700-1400 nm suht ühe palju peegeldus ja laseb läbi? Taimelhetede koostisosade neeldumisspekter 1500 nm juures suurem neeldumine veel, niisamuti 2000 nm; ja 2500 nm. klorofüllil 500-700 nm, suurim seega sinises ja punases piirkonnas
annaabi.ee 
