pruunvetikad, ränivetikad) ja vaguviburvetikad (Dinoflagellata). Rohevetika-tüüpi plastiidid on Chlorarachniophyceae (Rhizaria) ja Euglenida (Excavata) esindajate seas. Üldiselt arvatakse, et kaks viimati mainitud vetikarühma omandasid rohevetika sõltumatult. Küsimus, kas punased plastiidid pärinevad ühest eellasest (Chromalveolata hüpotees) või on iga ülal mainitud rühm need omandanud sõltumatult, on veel ebaselge (Katz et al., 2004). Vaguviburvetikate (Dinoflagellata) seas on ette tulnud ka tertsiaarset endosümbioosi (see tähendab sekundaarse plastiidiga eukarüoodi omastamist). Eukarüootide mitmekesisus Järgnevalt on toodud eukarüootide suurrühmad e. "riigid" (Simpson & Roger, 2004), mis hõlmavad enam-vähem kogu eukarüootse mitmekesisuse. Rühma järgi sulgudes on pandud esimeste fossiilide vanused (miljonites aastates, Ma), kes on identifitseeritavad antud rühma liikmena (Javaux et al., 2003). · Excavata · Rhizaria
domineerimisvõimelised liigid saavad kogu aeg ebaproportsionaalselt palju vatti tänu perioodilistele häiringutele, B on õige; 154. Kas sümbioosi näiteks on? A. Ahven ja haug? B. Koolibri ja troopiline taimeliik? C. Mükoriisa? D. Kuusk ja jänesekapsas? Mnjaa, C vast õige; 155. Samblikud ehk jägalad on: A. Puude ja sammaltaimede sümbioos? B. Sambatootja sümbioos levitajaga? C. Korallide ja vaguviburvetikate sümbioos? D. Seente ja vetikate sümbioos? E. Sammalde ja tsüanobakterite sümbioos? Samblikud koosnevad seenest ja vetikast, D on õige; 156. Miks nimetatakse laguahelat doonor-kontrollitud süsteemiks? A. Sest lagundajad ja detritivoorid ei mõjuta toiduobjektiks olevate liikide populatsioonitihedust; B. Sest lagundajad ja detritivoorid on aineringes mineraalelementide doonoriks rohelistele taimedele; C
annaabi.ee 
