Eesti ühiskonnageograafia
asuvad.
Kohtla-Järve ja Jõhvi kujunesid mõlemad peamiselt kaevurilinnadeks, Kohtla-Järve päris tühjal kohal, Jõhvi
teederistil tekkinud pisialevist. Umbes 13000 elanikuga Jõhvi, eriti ta Ahtme linnaosa, on peamiselt kaevuritelinn,
kaevandustega on seotud ka lõhkeainetehas ning väike elektrijaam. Kuid Jõhvis leidub ka muud tööstust (piimatööstus,
õmblusvabrik, vagunimonteerimistehas, ehitatakse põllumajandusmasinate tehast), mittetööstuslikku äri ja tegevust,
kultuuri ja haridust, sellepärast ka rohkem (1/3) eestlasi. Sellepärast sobis Jõhvi paremini Ida-Viru maakonnalinnaks.
Viimasel ajal on Jõhvi isegi kasvama hakanud.
Ainult 7 km kaugusel Jõhvist asub Kohtla-Järve - kaevurite ja põlevkivikeemiatööstuse linn (48000 elanikku).
Seal on Nitroferti, Velsicoli ning Viru Keemia Grupi tehased ja mitmeid väiksemaid ettevõtteid. Kohtla-Järve on väga