EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
aastal avaldas Lepasaar raamatu
"Kevadest kevadesse", milles ta jätkab lugude jutustamist kodukandi
loodusest, juhtumistest ja kohtumistest metsades ja rabades, aga ka
kohalike inimeste ja ajaloo tutvustamist.
Võrumaa loodust, iseäranis kalavesi iseloomustab hilisema pagulas-
kriitiku ja linnaluuletaja Karl Eerme jutukogumik "Õngelatiga mööda
Võrumaad. Kalakirjad ja miniatüürid" (Ehrmann 1935). Kolm lugu kirjel-
davad selles kalapüüki Vagula järvel eri aastaaegadel: "Suvisel Vagulal",
"Talvisel Vagulal", "Tuli Vagula järve all". Lisaks leidub kogus otseselt
looduskaitselisi tekste, milles autor ei moraliseeri, vaid jätab järeldused
kaasaelamisega esitatud juhtumite kohta iga lugeja enese teha. Väga
emotsionaalne on lugu "Viimased mohikaanlased", mille peategelaseks
on hiigelsuur, vana ja kogenud iherus, keda ühelgi kalamehel ei õnnestu
võrgu ega õngega kinni püüda, kuna tema end ikka lahti rabeleb. Loo
lõpus saame teada, et kala on tapetud – püssilasuga
annaabi.ee 
